Üks arst ütles kord: “Parim ravim inimesele on armastus.” Keegi küsis: “Mis siis, kui see ei toimi?” Ta naeratas ja ütles: “Suurendage annust!”
***
Huvitav on, et nägin just täna raamatut pealkirjaga “Naised, kes armastavad liiga palju”. Kas on siis võimalik liiga palju armastada?
Ma arvan, et kohe kindlasti ei ole! Pigem on seal, kus tundub, et armastus lämmatab, seda võib-olla teatud mõttes hoopis liiga vähe. Küsimus on, kuidas eristada armastust erinevaist sõltuvuse ja kiindumuse vormidest, mis ju omal moel on ka armastuse väljendus, aga tegelikkuses armastusest vaid välja lükkavad – elu paradoksid…
Minu vastus on, et Armastus erineb sellega, et on alati vaba. Jah, armastus on vabadus ja vabadus on armastus. Kui tunned oma armastuses vabadust, siis suurenda doosi. Kui ei tunne, leia esmalt vabadusekoht ja siis suurenda doosi. Näiteks kas kardad suhtes oma vabadust kaotada ja oled seetõttu ettevaatlik, ei ava end päriselt, ei julge vigu teha, olla, kes oled? Vaata sellele hirmule otsa ja küsi endalt, kas julged päriselt armastada, armastada ka läbi valu. Või jääd pigem turvaliselt kuhugi vahepeale hõljuma? Nagu ostad küll lilled, aga igaks juhuks kunstlilled, sest pärislilled oleks liiga kallid ja tülikad ja kunst ajab ju ka asja ära, eksole, riknemata, hoolt nõudmata, kuidagi mu “vabadust” piiramata. Aga kas see on vabadus? Ei, kallid, see on nagu ujumine vihmamantlis!
Vabadus ei tähenda 100% kaitstust haigetsaamise eest, julgus kui vabaduse eeldus ei tähenda hirmu puudumist. Vabadus tähendab usaldada, võtta vihmamantel seljast ja hüpata päriselt vette. Ja see on ka vabadus veest välja tulla, kui Sa nii tunned ja vajad. Mitte siis, kui väike ego lõi hirmu elu ja armastuse ees, vaid siis kui see on vajalik armastusse jäämiseks. Sest armastus on vabadus siis, kui Sa tead, et misiganes ei oleks, Sa austad ja armastad ISEennast. Teed seda piisavalt, et mitte jätta end vihmamantlis ujuma, elu poolikult kogema, aga ka piisavalt selleks, et mõnes olukorras tõmmata vihmamantel selga ja mitte räästa alla passima jääda sellepärast, et keegi solvuks või arvaks halvasti, kui minema kõnnid, või sellepärast, et Sul on hirm, et mujal on tundmatu ja hullem.
Olgu see paarisuhe või muu suhe või olukord elus, põhimõte jääb samaks. Julgeda armastada tähendab julgeda elada. Kui kardame armastada, sest nii võib haiget saada, kardame vabad olla, sest eluvesi on vabas voolus ettearvamatu, siis tegelikult me kardame elada. Ja kui me kardame elada, ei jää küll üle muud, kui Armastuse doosi suurendada ja tunda, et elada on turvaline, ilus ja hea ka siis, kui maailm ja me suhted pole 100% turvalised ja stabiilsed. Võti navigeerimiseks on alati me enda otsustes ja südames. See võti ei kao ka kõige hullemas tormis.
Nii et, suurendagem aga julgelt Armastuse annust!
Mariann Kiidron