Kõigi inimeste sees on varas. See varas teeb kahju teistele elusolenditele, aga kõige rohkem kurja teeb see inimesele endale. Enamus inimesi ei ole isegi vargast teadlikud ja peavad iseennast vargaks. See varas võib võtta ükskõik mis kuju ja esineda nii vaenlase kui sõbrana. See varas on Sinu ego, see hääl,

Me maksame kiirustamise eest, maksame kõrget hinda, maksame sellega, millel pole hinda pole numbrit küljes, pole firmamärki, ei saa pildistada ega isegi katsuda seda kaadervärki aga pole midagi, me lubame endale puhkust vahel tunneme saavutuste üle uhkust, oleme vajalikud, kasulikud ja hõivatud, mis siis, et tihti kui maailmast lõigatud tühjade

Jõulud on huvitav aeg. Ühelt poolt on see aasta kõige helgem ja rahulikum aeg – siis tehakse head rohkem kui tavaliselt, ollakse teineteise vastu kuidagi lahkemad, isegi vaidlused või riiud lükatakse nagu edasi, kes siis jõuluajal tülitseb… Samas näib see rahuaeg paljudele just kõige stressirikkam aeg – mitte ühelgi muul

Oma praegusel joogakooli 6. tasemel on meil fookuses aparigraha ehk loobumise ja kiindumatuse niyama. See on ju väga mõistetav ja intellektuaalselt kenasti arusaadav. Homo sapiensi ehk tarkade inimestena suudame me üldse sageli kõigest hästi aru saada – mõistusega. Hoopis teine asi on aga mõista – lasta aru saamisest lahti ja

Ma tahan rääkida maskidest. Aga teistmoodi – maskideta, isegi maskidest vaba olemise maskita. Päris vabastav on rahulikult tunnistada, et ma olen jah suure osa oma elust kandnud erinevaid maske ja võib-olla kannan vahel mõnda ikka veel. No näiteks „tugev naine“, „saan kõigega ise hakkama“, „ei vaja kedagi“, „mulle ei lähe

Terapeudid ja õpetajad annavad erinevaid harjutusi, et treenida oma kohalolu, rahustada meelt, olla tasakaalus. Selleks minnakse joogatundidesse, mediteeritakse, tehakse midagi ekstreemset, võetakse klaasike veini, elatakse end kellegi peal välja jne, jne. Neid viimaseid terapeudid, tõsi küll, enamasti ei soovita. Ja üldse on efektiivseid ja äärmiselt ebaefektiivseid viise, mida inimesed kasutavad,